Laulupidu (8.juuli 2014)

Seda sündmust kajastavad küll kõik ajalehed ja muud meediakanalid, aga mitte läbi minu enda silmade. Siin on siis lühike ülevaade minu laulupeost. Reede hommikul sõitsime kooriga Tallinnasse. Õnneks ei pidanud mina seal koolimajas ööbima, sest mul on ju Tallinnas kodu olemas. Terve päeva pidin oma spordikotiga mööda lauluväljakut ringi tuiama, sest teised said oma asjad kooli jätta, aga minul neid korterisse ära viia polnud võimalik. Kui Tartu laulupeol läksid lastekoori laulud üle kivide-kändude, siis Tallinna laulupeoks oli nii palju tööd tehtud, et laulud õnnestusid väga hästi. Proovide vahel sain kokku oma vanade klassiõdedega Laagri Koolist. Õhtul sõitsin bussiga linna, kus läksime ema ja tuttavaga minu sõbranna Mirjamile bussi peale vastu (see tuttav, Sirje, on Mirjami tädi). Ma pidin kolm bussi mööda laskma, enne kui tuli selline, mille peale üldse mahtus. Muidu oli nii, et buss tegi uksed lahti ja inimesed pudenesid bussist välja. Õhtul jõudsime emmega koju alles 10-11. Sain kätte oma amazonist tellitud inglise keelsed “Äpardi päevikud” (inglise keeles: diary of a wimpy kid). Aga kaua ma lugeda ei jõudnud, sest olin nii väsinud. Hommikul sõitsime issi ja emmega rongiga linna tädile ja tema koorile vastu, kes muusikamajja ööbima tulid (Sirje töötab seal). Muusikamaja on üks koht Tallinnas, mis on seotud VHK’ga ja kus toimuvad väiksed kontserdid jne. Ega mina ka sellest täpsemalt ei tea. Järgmisel hommikul sõitsime ema ja isaga rongiga linna. Rong oli puupüsti täis. Osad inimesed-mõned neist olid ka koorid-jäid julmalt maha, sest lihtsalt rohkem EI MAHTUNUD! Kella kolmeks läksin Vabaduse väljaku äärsesse tänavasse rongkäiguks kogunema. Minu koor ei olnud veel kohal, ainult need kooriliikmed, kes ööbisid ka mujal. Me pidime ikka palju kauem ootama, kui plaan ette nägi. Rongkäik oli pikk ja väsitav. Järgmiseks päevaks olid mu jalad nii paistes, et need kingad, mis mulle enne laulupidu täiesti parajad olid, olid mulle väga väiksed! Kuna me ei olnud valiklastekoor, pidime ainult kontserdi alguses kolm laulu laulma ja siis oli kõik. Aga mina vaatasin emme, Mirjami ja Sirjega kontserdi peaaegu lõpuni. Läksime emmega ära kaks laulu enne lõppu, et enne suurt massi minema saada. Meile pidid tol õhtul külalised ka tulema, sugulasepere, kes tuli ka laulupeole ja tahtsid kuskil ööbida. Saime nende autoga. Järgmisel päeval sõitsime autoga linna. Issi oli Markust juba kella seitsmeks linna viinud, sest orkestril oli hommikul veel proov. Lastekoor esines suhteliselt kontserdi alguses. Kõik laulud õnnestusid, viimane lugu läks kordamisele. Aga mina ei olnud laval eriti aktiivne. Selge see, et ma laulsin. Aga siin on kolm asja, mida ma laval ei teinud:
1) Lainet
2) Ei karjunud “autor”
3) Ei karjunud “korda”
Ja rongkäigus ma ka ei karjunud, kui keegi meie koori hõikas. Ma ei ole lihtsalt selline tüüp. Aga nüüd tagasi kontserdi juurde. Lastekoor pidi uuesti lavale minema alles kontserdi lõpus, et laulda kolme viimast laulu:
Mesipuu, Mu isamaa on minu arm ja Kodumaa. Laulupeole oli kokku tulnud nii palju publikut , et enamuse ajast me istusime Sirje ja Mirjamiga (vahepeal oli emme ka) puu all, kust ei näinud isegi lava korralikult, aga seal oli vähemalt vilu. Tundus natuke imelik, et inimesed nii palju ringi saalisid! Sa oled tulnud LAULUPEOLE! Aga suur osa inimesi tahtis lihtsalt mööda müügiputkasid konnata. Pärast “Kodumaa” lõppu aeti osa lastekoorist ja naistekoorist juba minema, kaasaarvatud mind ja peale seda hakati veel laule kordama, aga tegelikult see oli hea, et ma varem tulema sain, sest siis me saime ema, isa ja Markusega enne suurt massi minema. Ka see öö tulid ned sugulased meie juurde. Ema läks esmaspäeva hommikul vara rongiga Tartusse, aga mina ja Markus jäime kuni teisipäeva lõunani Tallinnasse. Teisipäeval enne rongi peale minekut saime linnas veel Mirjami ja Sirjega kokku. Käisime kohvikus smuutit ja mahla joomas. Pildid tulevad järgmises postituses! ;)